Blogger Template by Blogcrowds.

"Taeva võrk on lai"

Origiaalpealkiri: "Heaven's Net is Wide"
Autor: Lian Hearn
Sari: Otori lood
Osa: 5. / eellugu
Žanr: fantaasia, ajalooline
Esmatrükk: 2007
Lehekülgi: 549
---

Tenmou kaikai so ni shite morasazu
Taeva võrk on lai, aga tiheda silmaga
---
See on eellugu "Otori" triloogiale. Terve sarja tegevus leiab aset väljamõeldud paigas, mis asub kuskil keskaegses Jaapanis. Kui ülejäänud "Otori" raamatutes on peategelaseks Takeo, siis siin tuleb ta mängu alles loo viimastel lehekülgedel. Raamat järgib hoopis Takeo (onu?) ja hilisema kasuisa Shigeru Otori tegevust. Ehk siis, selles raamatus on pikemalt juttu läbi sarja mainitud kuulsast Yaegahara lahingust ja Shigeru vennast Takeshist, kes hukkub enne "Otori lugude" algust ja kelle järgi Takeo oma nime saab. Raamat aitab paremini mõista Shigerut ja teda tundma õppida ning räägib loo sellest, miks Sadamu Iida hakkas Shigerut nii väga vihkama ja sellest, kuidas jooksid kokku kahe klannipealiku Naomi Maruyama ja Shigeru Otori teed. Ka järelloos põgusalt mainitud Akanest on pikemalt juttu. Lugu lõpeb seal, kust algab sarja esimene osa "Üle ööbikupõranda".
---
Selle sarja lugemist alustasin ma oma mäletamist mööda neljandas klassis, lugesin siis kolm põhiosa järjest läbi, nüüd, eelmisel kevadel, olles ära unustanud suurema osa tegelaste nimed, loo detailid jms, sattusin ma lugema järellugu "Haigru kähe huige". See oli päris mõnus lugemine ja läks hoolimata oma suurest mahust suhteliselt kiiresti. Umbes sel sügis-talvel märkasin, et ilmunud on ka eellugu, ning kuna mul olid järelloost suhteliselt positiivsed mälestused, otsustasin ka selle käsile võtta. Pettuma ma ei pidanud, küllaltki hea oli, kuid järelloole jäi siiski alla, ülejäänud triloogiaga ei oska võrrelda, kuna mul puuduvad selle kohta täpsemad mälestused.

Tavaliselt hindan ma raamatute juures seda, kui on huvitav, usutav ja tihe sündmustik, omapärased tegelased või kui kõik see ka puudub, siis võiks raamat vähemalt humoorikas olla või täielikult absurdne ja sürr. See raamat ei hiilanud ühegi nimetatud väärtusega. Peaaegu ükski tegelane polnud teistest rohkem meeldejääv, naljakas polnud absoluutselt, absurdne ka mitte, huvitav väga harva, usutav mingil määral. Aga see teos siiski meeldis mulle. Kogu sealset maailma oli kirjeldatud väga kaunilt. Jutustamisstiil, see kuidas autor oskas maastikku, olusid jms. kirjeldada oli lihtsalt ilus. Väga aeglaselt liikus sündmustik edasi, aga mõnus oli lugeda, peaaegu kujutledes, et viibid ise selles meeliülendavas maailmas.

Kindlasti oli üks põhjustest, miks see raamat eriti ootamatuste ja põnevusega ei hiilanud ka see, et terve lugu oli ette teada, peaaegu, et detailselt. Eelloo miinus. Järellugu oli seetõttu hulga huvitavam, et see toimus peale triloogia tegevust. Eellugu toimus enne ja seega oli kõiki tähtsamaid sündmusi ülejäänud raamatutes juba mitu korda mainitud. Oli teada, kes sureb, kes jääb ellu, kes võidab, kes kaotab ja kõik muu oluline.

Huvitav on see, kuidas näiteks kristlus (siin nn. varjatud) paigutub keskaegsesse Jaapanisse ja kuidas sellesse suhtutakse. Kuidas klannid lahendavad omavahelisi intriige läbi inimeste, kes pole tegelikult üldse asjaosalised. Hõim on ka huvitav nähtus. (Salamõrtsukad, kes suudavad luua endast peegelpilti, nähtamatuks muutuda jms.) Ainus fantastiline nähtus ka selles sarja osas. Järelloos oli paar asja veel vist, näiteks tüdruk, kelle sisse läks kassi hing ja kes seeläbi suutis kassiks muutuda ja poiss, kes rääkis teispoolsusega.

Üsna selgelt on tunda, et kirjanik on 20. sajandist, samas see ei häiri nagu ka eriti, piisavalt usutavalt on (vähemalt minu kui võihiku jaoks) kujutatud keskaegset Jaapanit, inimesi, seisusi, suhteid jne. Kahju ainult, et kirjanik ise jaapanlane pole, tulemus oleks nii kindlasti tüki maad parem.

Mul on praegu selline üleüldine jaapanivaimustuse periood, nii et ma suhtun kõigesse selle maaga seonduvasse suhteliselt positiivselt. Selle sarjaga oli mul kokkupuuteid juba varem, nagu mainitud, lihtsalt kokkusattumus, et hiljuti eellugu lugesin.

Soovitama ma kellelegi midagi ei hakka, iga üks peaks pärast nelja ülejäänud osa läbi lugemist juba ise olema otsusele jõudnud, mis ta sellest sarjast arvab. Sarja kohta üldiselt võib öelda, et see on kirjutatud nii, et läheks peale nii poistele kui ka tüdrukutele. Päris lastele ehk ei soovitaks.

P.S. Ahjaa, väga kena kujundus on. Unustasin mainida. Kutsub lugema kohe. :)

Tõlkija negatiivne arvustus, minu positiivse tasakaalustamiseks, kusjuures tõlge oli sinna juurde jumala korralik.

8/10

4 comments:

tõlkija arvustas seda ulmekirjanduse baasis, seega otseloomulikult ei saanud see olla liiga positiivne, kuna tegu ju pole ulmega, eks?

kuna mind jaapan üldse ei huvita, siis selle raamatuni arvatavasti ei jõua. : D tore aga näha, et sa ikka loed ja kirjutad.

March 17, 2009 at 11:20 PM  

Nojah, kui nii võtta siis küll, kuigi see pidi vist olema siiski piisavalt ulme, et seal baasis üldse koht ära teenida vms. :D

Üldiselt ei pea olema jaapanihuviline, et sellist kirjandust nautida. Niisama on ka huvitav kõrvutada erinevate kirjanike teoseid samast ajastust, kuid erinevast ühiskonnast ja kultuurist. A.la. "Otori", "INKA trioloogia", "Troonide mäng". Ükski pole küll päris tõsiseltvõetav, aga siiski. (:

Tore näha ka seda, et keegi ikka loeb ja kommenteerib.

March 18, 2009 at 5:10 PM  

eks näis. võib-olla kunagi kui juhuslikult raamatukogus jalutan ning seda silman, võib-olla isegi korraks lugema jään, tekib soov laenutada. : D hetkel ei jõua enda asjadegagi ühele poole.

(eks ma umbes korra päevas käin ikka uurimas, kas midagi uut leidub)

March 19, 2009 at 5:55 PM  

Tuttav tunne. Raamatuid, mida lugeda tahaks/mis on ostetud on niigi palju ja pidevalt tuleb mitte plaanipäraseid vahele..

March 21, 2009 at 1:04 PM  

Newer Post Older Post Home